Time’i Laenukindlustus, haiguse ja töötuks jäämise korral.
BFPPIAS-01-20080401, Version 2008-11-21 ES
KEHTIB ALATES 22.11.2008 1 Kelle jaoks kindlustus kehtib
1.1 Kindlustus kehtib iga kliendi jaoks, kelle Time Finans on heaks kiitnud ja kes vastab järgmistele nõuetele:
- on eraisik või eraettevõtja;
- on kindlustustaotluse rahuldamise ajal kantud Eesti elanikeregistrisse ja elab Eestis;
- on 18–64 aastat vana. Kindlustuslepingut ei tohi siiski uuesti sõlmida isik, kes on saanud 60-aastaseks;
- on olnud alaline töötaja sama tööandja juures tööajaga vähemalt 22 tundi nädalas vähemalt 365 järjestikuse vahetult kindlustuslepingu sõlmimisele eelnenud päeva jooksul;
- on täielikult töövõimeline ega saa haigustoetust haigekassalt, ajutist haigusraha, enneaegset pensioni vms;
- omab ravikindlustust Eesti haigekassas.
1.2 Kindlustus kehtib eraettevõtjatele, kes peale paragrahvis 1.1 esitatud nõudmiste täitmise on arvel ka tunnustatud töötukassas.
2 Millal kindlustus kehtib
Kindlustus jõustub kohe, kui leping on allkirjastatud, eeldusel et kindlustusmakse on hiljemalt maksetähtajaks tasutud. Kindlustus kehtib 24 tundi ööpäevas, nii töö- kui ka vabal ajal.
Kindlustus kehtib üks kuu ja seda uuendatakse automaatselt ühe kuu kaupa, kui ta enne käesoleva dokumendi punkti 7.2 järgi ei lõpe.
3 Kus kindlustus kehtib
Kindlustus kehtib Eestis ja väljaspool Eestit tingimusel, et eemalviibimine ei kesta kauem kui 12 kuud. Väljaspool Eestit viibimist loetakse mittekatkenuks Eestisse arstil käimise, haiglaravi, ärireisi, puhkuse või muul sellisel eesmärgil tehtud juhuslike külaskäikude ajal.
4 Millele kindlustus kehtib
Kindlustus hõlmab alljärgnevaid asjaolusid:
4.1. Ajutine töövõimetus (Vaata Terminid 9.3)
Kui kindlustatu on ootamatu ja ettenägematu õnnetusjuhtumi või haiguse tõttu ajutiselt töövõimetu rohkem kui 30 järjestikuse päeva jooksul (ooteperiood), makstakse hüvitist alates 1. päevast. Hüvitist makstakse 1/30 ulatuses kindlustussummast päeva kohta, kui tegemist on ajutise töövõimetusega. Hüvitist makstakse maksimaalselt 365 päeva. Ajutise töövõimetuse perioode, mida ei eralda vähemalt 90 järjestikust tööpäeva, tuleb lugeda samasse töövõimetusperioodi kuuluvaks. See ei kehti juhul, kui uue töövõimetusperioodi põhjus on eelmise omast täiesti erinev. Kui kindlustus on ära kasutatud, nõutakse uut kvalifitseerumisaega koos 180 järjestikuse päeva töötamisega alalisel töökohal, selleks et kindlustusvõtja saaks uuesti kindlustust kasutada. Kui kindlustatu on pärast niisugust uut kvalifitseerumisaega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud hüvitamisele kuuluva vigastuse või haiguse tõttu ajutiselt töövõimetu rohkem kui 30 järjestikuse päeva jooksul (ooteperiood), makstakse hüvitist alates 1. päevast. Kui tegemist on ajutise töövõimetusega, makstakse hüvitist 1/30 ulatuses kindlustussummast päeva kohta. Hüvitist makstakse maksimaalselt 365 päeva. Hüvitis makstakse otse Time Finansile.
4.2 Sunnitud töötus
Kui kindlustatu on sunnitult täielikult töötu rohkem kui 30 järjestikust päeva (ooteperiood), makstakse hüvitist alates 1. päevast. Hüvitist makstakse 1/30 ulatuses kindlustussummast päeva kohta kogu sunnitud töötuse ajal. Hüvitist makstakse maksimaalselt 365 päeva. Sunnitud töötuse perioodid, mida ei eralda vähemalt 90 järjestikust tööpäeva, tuleb lugeda sama sunnitud töötuse perioodi juurde kuuluvaks.
Kui kindlustus on ära kasutatud, on vaja läbida uus 180-päevane järjestikuse alalise tööhõivega kvalifitseerumisperiood, enne kui kindlustatu saab uuesti kindlustust kasutama hakata. Kui kindlustatu on pärast seesugust kvalifitseerumisperioodi sunnitult töötu rohkem kui 30 järjestikuse päeva jooksul (ooteperiood), makstakse hüvitist alates 1. päevast. Kui tegemist on ajutise töövõimetusega, makstakse hüvitist 1/30 ulatuses kindlustussummast päeva kohta. Hüvitist makstakse maksimaalselt 365 päeva. Enne kindlustuskaitse alguspäeva mingisugust hüvitist ei maksta. Hüvitis makstakse otse Time Finansile.
Kindlustatu on olnud alaline töötaja sama tööandja juures tööajaga vähemalt 22 tundi nädalas vähemalt 365 järjestikuse päeva jooksul. Kindlustatule, kelle alaline tööaeg veel ei ole kehtinud 365 päeva, jõustub kindlustus alles siis kui 365 päeva on saanud täis eeldusel et kindlustatu vahepeal pole ülesöeldud või saanud ülesütlemisest etteteatamise.
5 Erandid
5.1 Ajutise töövõimetuse korral ei maksta hüvitist:
5.1.1 Õnnetusjuhtumi või haiguse korral, mille puhul kindlustatu pöördus arsti poole või sai ravi ja mis juhtus või mis tabas kindlustatut vahetult kindlustustaotluse rahuldamisele eelnenud 12 kuu jooksul.
5.1.2 Üleväsimuse, stressi, depressiooni või nendega seotud vaevuste korral.
5.1.3 Vaimuhaiguse, psüühiliste või närvivaevuste korral.
5.1.4 Ägeda nimmevalu või muude seljakaebuste korral, kui nende kohta puuduvad meditsiinilised tõendused (näiteks röntgenpilt või kompuutertomogramm )või arstitõend meditsiiniliste vaevuste olemasolu kinnituseks.
5.1.5 Õnnetusjuhtumi või haiguse korral, mille kindlustatu on endale ise teadlikult tekitanud või põhjustanud.
5.1.6 Õnnetusjuhtumi või haiguse korral, mis tabab kindlustatut tema enda kuritegelikust tegevusest tulenevalt.
5.1.7 Õnnetusjuhtumi või haiguse korral, mis on tekkinud alkoholi või muude joovastavate ainete, unerohu või narkootiliste ainete mõju all olles.
5.1.8 Õnnetusjuhtumi või haiguse korral, mis on tekkinud professionaalse spordiga tegelemise ajal.
5.1.9 Kindlustus ei kehti nende kindlustatute puhul, kellel pole õigust haigusraha, haigustoetuse või enneaegse pensioni saamiseks haigekassast või.sotsiaalkindlustusametist
5.2 Sunnitud töötuse korral ei maksta hüvitist:
5.2.1 Osalisele töötusele, ajutisele töötamisele või hooajatööle järgneva töötuse korral.
5.2.2 Töökoha ülesütlemise või sellest etteteatamise korral, juhul kui see oli kindlustatule kindlustustaotluse rahuldamise ajal teada või kui ta oleks pidanud sellest teadma.
5.2.3 Vabatahtliku töötuse korral.
5.2.4 Töötuse korral, kui kindlustatu ei saa hüvitist tööturuametilt või töötukassast.
5.2.5 Töötuse korral, mis on tekkinud töövõtja süül.
5.2.6 Töötuse korral omal soovil või poolte kokkuleppel.
5.2.7 Töötuse korral, mis sõltub streigist või kindlustatu ebaseaduslikust tegevusest.
5.2.8 Eraettevõtjate puhul ei kehti kindlustus töötuse korral, mis oli kindlustustaotluse rahuldamise ajal ette teada, või kui kindlustatu oleks pidanud sellest teadma. Kindlustus ei kehti ka juhul, kui hüvitist ei maksa tööturuamet.
5.2.9 Sunnitud töötuse kindlustuskaitse lõpeb päeval, kui kindlustatu saab 65-aastaseks.
5.3 Üldised erandid, mis kehtivad kogu kindlustuse kohta
Kindlustus ei kehti:
5.3.1 Sõja, sissetungi, välisvaenlaste tegevuse või nendepoolse ohu korral (sõltumata sõjakuulutamisest), kodusõja, revolutsiooni, sõjaväe poolt võimu ülevõtmise või mässu korral.
5.3.2 Radioaktiivsuse tõttu tekkinud radioaktiivse kiirguse või saastumise korral, mis pärineb ükskõik millises vormis tuumakütusest või tuumakütuse hoidlast, milles hoitakse kas kasutatavat või kasutatud tuumakütust.
6 Meetmed vigastuse korral
Avaldus õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse, haiguse või sunnitud töötuse kohta tuleb esitada aadressil Lars Krogius Baltic OÜ (Krogius), Ahtri 12, 10151 Tallinn, Estonia, +372 611 6624, time@krogius.com, nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 180 päeva pärast haiguse või vigastuse tekkimist või sunnitult töötuks jäämist.
6.1 Ajutise töövõimetuse korral
Õnnetusjuhtumis saadud trauma või haiguse korral kindlustusele nõuet esitades tuleb võimalikult kiiresti Krogius`ile saata järgmised andmed:
- laenulepingu/järelmaksulepingu koopia,
- andmed igakuiste laenumaksete/järelmaksu maksmise kohta,
- arstitõend, kus on ära toodud töövõimetuse põhjused,
- tõend väljamakstud haigusraha, haigustoetuste või enneaegse pensioni kohta sotsiaalkindlustusametilt,
- muud dokumendid, mis võivad juhtumi hindamisel tähtsust omada. Kindlustusandja võib Krogius`i kaudu nõuda, et kindlustatu ilmuks läbivaatusele spetsiaalselt määratud arsti juurde. Selle kulud kannab kindlustusandja.
6.2 Sunnitud töötuse korral
Tahtmatu töötuse korral kindlustusele nõude esitamisel tuleb nii kiiresti kui võimalik saata Krogius`ile järgmised andmed:
- laenulepingu/järelmaksulepingu koopia,
- andmed igakuiste laenumaksete kohta,
- väljamaksedokumendi koopia t töötukassalt või muult pädevalt asutuselt,
- tööturuameti tõend selle kohta, et kindlustatu on tööotsijana arvele võetud,
- tõend viimaselt tööandjalt töökohalt lahkumise põhjuse ja selle kohta, kui kaua kindlustatu selle tööandja juures töötas,
- muud dokumendid, mis võivad juhtumi hindamisel tähtsust omada.
7 Lepingu üldeeskirjad
7.1 Kindlustuslepingu tühistamine
7.1.1 Kindlustusvõtja või kindlustusandja võivad lepingu üles öelda kõige hiljem 30 päeva enne kindlustuse tähtaja lõppemist.
7.1.2 Leping lõpeb kindlustusvõtja surma korral.
7.1.3 Kindlustuskaitse lõpeb pärast kindlustusmakseperioodi lõppemist, kui kindlustatu on perioodi vältel saanud 65- aastaseks.
7.1.4 Kui laen on kogu ulatuses tagasi makstud või järelmaks kogu ulatuses tasutud, lõpeb ka lepingu kehtivus.
7.2 Kohaldatavad õigusaktid ja pädev kohus
7.2.1 Kindlustuslepingu puhul kehtib Rootsi õigus. Lepinguga seotud vaidlusi lahendab Rootsi kohus. See kehtib ka siis, kui vaidluse tekitanud tervisekahjustus on tekkinud välismaal.
7.2.2 Muus osas kehtib selle kindlustuse puhul Rootsi kindlustuslepingu seadus.
7.3 Otsuste läbivaatamine
7.3.1 Kui kindlustusandja pole oma kohustusi täitnud, on kindlustatul võimalik nõuda hüvitust, taotledes kindlustusandjalt kirjalikult tema arvamust.
7.3.2 Kindlustatu võib nõu ja suuniste saamiseks pöörduda ka Tarbijakaitseameti poole.
7.3.3 Kindlustatu võib oma õigusi nõuda ka kohtus hagi algatamise kaudu.
7.4 Isikuandmete kaitse seadus
Kindlustusandja vastutab isikuandmete eest.
Kindlustusandja ja kindlustuse kättetoimetajad töötlevad neid isikuandmeid, mis neile antakse, ja ka muid isikuandmeid, mis on kindlustussuhte puhul asjakohased. Andmeid võidakse muu hulgas edastada posti, telefoni või e-posti teel info vahetamiseks või uute kindlustustoodete pakkumiseks. Kindlustatul on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega 1998:204 õigus (Rootsi) saada selgitusi ja infot selle kohta, kuidas kindlustusandja tema andmeid kasutab. Kindlustatu võib ükskõik millal võtta kontakti kindlustusandjaga, et nõuda vigaste isikuandmete parandamist.
8 Kindlustusandja
Kindlustusandja on Cassidy Davis General Lloyd's Syndicate 5820 kelle esindaja on Balder Försäkring, SBJ Binder BE004840b
9 Terminid
9.1 Õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastus
Õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse all mõeldakse kehavigastust, mille kindlustatu saab kindlustuse kehtimise ajal tahtmatult juhtunud ootamatu välise sündmuse korral ja millega kaasneb ajutine töövõimetus. Õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuste alla arvestatakse ka külmumine, kuumarabandus ja päikesepiste.
9.2 Haigus
Haiguse all mõeldakse sellist tekkinud haigust, mida ei ole esinenud 12 kuu jooksul enne kindlustuse taotlemist, mis tabab kindlustatut kindlustusaja jooksul ning millega kaasneb ajutine töövõimetus.
9.3 Ajutine töövõimetus
Ajutise töövõimetuse all mõeldakse seda, et kindlustatu on täies ulatuses haiguslehel, saab täielikku haigustoetust või enneaegset pensioni või nende kombinatsiooni, st kindlustatu on arstitõendi alusel täielikult töövõimetu.
9.4 Sunnitud töötus
Sunnitud töötuse all mõeldakse seda, et kindlustatu on täielikult töötu ilma ise selles süüdi olemata, ta ei lükka tagasi talle pakutud tööd, on tööotsijana registreeritud tööturuametis ning saab hüvitist tööturuametilt või töötukassalt.
9.5 Kindlustussumma
Igal kuul Eralaen makstav lepingujärgne summa, mille jaoks Time Laenukindulustus on sõlmitud.
Kindlustus maksab igakuise laenukulu (amortisatsioon, intress ning võimalikud maksud, millest vigastusele eelnenud kolme viimase kuu jooksul on kõige rohkem teatatud, kuid mitte viiviseintresse, makseid meeldetuletuse eest või muid kulusid, mis tulenevad puudulikust maksmisest), kuid maksimaalselt EEK 25.000 kuus.